Mõtlesin, et esialgu sellest siin blogis ei räägi, kuid samas.. , mis mul ikka kaotada on ning pealegi, ega midagi varjata ju pole – normaalne täiesti ju. Eelmise aasta novembris tekkis mõte, et peaks ennast veidi “liigutama” ning tervise, füüsisega vaeva nägema, vaatasin kohad-võimalused üle ning koostasin isegi mingi plaani, kuid siis jäin haigeks, tööl olid kiired ajad ning nii see mõte ununeski.

Novembris oli mul plaan hakata käima jõusaalis, lasta koostada endale toitumis ning treeningkava, kuid ma arvan, et esialgu ma jõusaali siiski ei jõua. Seda seepärast, et ma lihtsalt ei jõuaks, töö-kool väsitavad piisavalt ära, et õhtul kuskile veel minna. Palju paremini sobib mulle, kui ma soetan mõned vahendid (näiteks ideaalne oleks selline kergem-pisem sõudeergomeeter) ning lasen koostada korraliku treening ning toitumiskava, kusjuures, nagu ma lugenud-uurinud olen, siis just õige toitumiskava ongi kõige alus.  Kui lumi ära sulab, siis saab ka näiteks jooksma minna või rattaga sõita, pirita tee äärne “promenaad” või kadrioru park sobivad selleks ideaalselt. Täpselt pean veel asjad üle mõtlema ning tuttava treeneriga konsulteerima, kuid mõte ja tahtmine on – see ongi kõige tähtsam.

Ma olen endale mõned eesmärgid püstitanud, mille loodan ka täita. Ma usun, et mul on piisavalt tahejõudu ning enesekindlust selle saavutamiseks.  Osad teist kindlasti naeravad selle plaani üle , ala “Muru ja tervis..?” aga ma ei hooli sellest . Mingit ajalist eesmärki ma endale seadnud ei ole , sest tähtis on, et areng toimub..

Ma mõtlen veel, kas postitada edaspidi siia asjade käik või teen selle jaoks eraldi blogi – kunagi on ju hea lugeda .

Varsti ongi  märts käes.. ,  tuleb huvitav kuu – plaanis on proovida selliseid asju, mida pole varem teinud (näiteks http://www.mrc.ee proovimine ning kuu keskel oleme 2 päeva kuutsemäel mainori rahavaga.. , millest kujuneb minupuhul niikuinii komöödiafilm, kuid proovima ju peab )